Ua mou atu Russula (Russula exalbicans)
- Vaega: Basidiomycota (Basidiomycetes)
- Vaevaega: Agaricomycotina (Agaricomycetes)
- Vasega: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
- Vasega laiti: Incertae sedis (o le tulaga le mautinoa)
- Poloaiga: Russulales (Russulovye)
- Aiga: Russulaceae (Russula)
- Genus: Russula (Russula)
- ituaiga: Russula exalbicans (Russula ua mou atu)
O le pulou o se russula vaivai e mafai ona fua mai le 5 i le 10 cm le lautele. E valiina i se lanu mumu toto, ma o pito e sili atu le pogisa nai lo le ogatotonu o le pulou. I tamaʻi faʻataʻitaʻiga, o le pulou e foliga tutusa i le hemisphere, faasolosolo malie ona sili atu le faʻafefete ma teisi faʻapaʻu. Ua mou atu Russula mago pe a pa'i, evelvety, e le iila, e masani ona ta'e. O le cuticle e faigata tele ona vavae ese mai le pulupulu o le gaʻo. O papatusi e pa’epa’e pe samasama, e masani ona lala, ma ni alalaupapa laiti. O le vae e masani ona paʻepaʻe, o nisi taimi e iai se lanu piniki, o loʻo i ai lanu samasama i lalo. O le aano o le vae e fai si mafiafia, paʻepaʻe, matua malō, e i ai se tofo oona.
Russula e matagofie e masani ona maua i togavao vao i totonu o a'a beech. E itiiti lava le tele o taimi e mafai ona vaaia i vaomatua o laʻau coniferous. O lenei ga'o e sili ona fiafia i eleele calcareous. O le vaitau tuputupu aʻe o russula e pa'ū i le tau mafanafana-tautotogo.
Ona o lona lanu susulu mataʻina, o le russula matagofie e faigofie ona iloa mai isi pulou.
O lenei mushroom e mafai ona 'ai e aunoa ma le fefe, ae e le o se mea taua tele, aua e maualalo lona tofo.