Russula fulvograminea

Systematics:
  • Vaega: Basidiomycota (Basidiomycetes)
  • Vaevaega: Agaricomycotina (Agaricomycetes)
  • Vasega: Agaricomycetes (Agaricomycetes)
  • Vasega laiti: Incertae sedis (o le tulaga le mautinoa)
  • Poloaiga: Russulales (Russulovye)
  • Aiga: Russulaceae (Russula)
  • Genus: Russula (Russula)
  • ituaiga: Russula fulvograminea (Russula fulvograminea)

Russula mumu-samasama-mutia (Russula fulvograminea) ata ma faʻamatalaga

ulu: O le lanu o le pulou e matua fesuisuiaʻi: i le ogatotonu e masani ona lanu meamata olive, e le manino le mumu-lanumeamata, mai le lanu enaena enaena i le lanu mumu-enaena. I luga o le pito, o le lanu e lanu mumu-enaena, lanu viole-enaena, uaina, lanu samasama poʻo le lanumeamata lanumeamata. E tusa ai ma aʻu faʻamatalaga, o lanu olive lanumeamata e maua i luga o faʻataʻitaʻiga uma na o latou lava, aemaise lava i le ogatotonu, faʻapea foʻi ma le tua o lanu uliuli, e aofia ai le toetoe lava o le uaina-uliuli.

Russula mumu-samasama-mutia (Russula fulvograminea) ata ma faʻamatalaga

O se pulou e iai le lautele o le 50-120 (150, ma sili atu ona fetaui) mm, muamua convex, ona avea ai lea o se vaega o le fua o le tino e faʻafefe. E tusa ai ma laʻu matau, o le pulou e masani ona i ai foliga le lelei, le tutusa, ese le piʻo. O le pito o le pulou e lamolemole pe i ai ni tootoo pupuu na'o lona pito pito i fafo. O le pito i luga o le pulou e lamolemole, e masani ona i ai se lanu siliki. E aveese le cuticle i le 1/3 … 1/4 o le radius o le pulou.

vae 50-70 x 15-32 mm, paʻepaʻe, e le suia le lanu i luga o faʻamaʻi, o nisi taimi ma lanu enaena, aemaise lava i le pito i lalo, e masani ona ufiufi i lanu enaena ma le matua. O le aʻa o le cylindrical, e masani ona fula i le pito i lalo, faʻalauteleina i lalo o le pulou lava ia. O le pito i lalo o le vae e faʻamaʻi pe lapotopoto.

Russula mumu-samasama-mutia (Russula fulvograminea) ata ma faʻamatalaga

faamaumauga i le muamua mafiafia, kulimi. Ona liliu lea mai le samasama i le samasama-lanu moli, e seasea lava, lautele (e oo atu i le 12 mm), o nisi papatusi e mafai ona lala i bifurcations.

Russula mumu-samasama-mutia (Russula fulvograminea) ata ma faʻamatalaga

Russula mumu-samasama-mutia (Russula fulvograminea) ata ma faʻamatalaga

Pulp e matua mafiafia pulou i le amataga, ona matala lea i le matua. O le aano o le vae e matua mafiafia i lona pito i fafo, ae omomi totonu. O le lanu o le aano e paʻepaʻe i le amataga, ona faʻatasi ai lea ma le paolo mai le lanu enaena enaena i le samasama samasama-lanumeamata.

tofo o le pulupulu e vaivai, e seasea sina vevela.

sogi fua (e ui lava e le mafai ona ou faʻamaonia lenei mea, ae mo aʻu, e le faʻaalia).

spore pauta samasama pogisa i le tele (IVc-e i le fua Romagnesi).

Russula mumu-samasama-mutia (Russula fulvograminea) ata ma faʻamatalaga

Vailaau la'au: piniki i moli palapala ma FeSO4; fa'atasi ai ma le guaiac fa'agesegese lelei.

Feeseeseaiga [1] 7-8.3-9.5 (10) x 6-6.9-8, Q=1.1-1.2-1.3; lautele elliptical i le toetoe lava lapotopoto, teuteuga fa'alava ma tuasivi fa'atasi ai ma feso'ota'iga fa'atasi e pei o le lanu o le zebra po'o le fa'atupuina o se upega vaega. Ole maualuga ole teuteuga ole 0.8 (e oo ile 1) µm. E tusa ai ma aʻu faʻamatalaga, e oʻo lava i le nofoaga lava e tasi, russula na aoina muamua, ia Iulai, e laʻititi laʻititi laʻititi i le averesi nai lo mea na aoina latalata i le tautoulu i le "selelese lona lua". O laʻu "vave" russulas na faʻaalia le fuaina o spore ((6.62) 7.03 - 8.08 (8.77) × (5.22) 5.86 - 6.85 (7.39) µm; Q = (1.07) 1.11 - 1.28 (1.39) ;N = 92. 7.62 µm; Qe = 6.35) ma ((1.20) 7.00 – 7.39 (8.13) × (9.30) 5.69 – 6.01 (6.73) µm; Q = (7.55) 1.11 – 1.17 (1.28) ; N = 1.30 ; 46 µm; Qe = 7.78), a'o fa'aputuga mulimuli ane na fa'aalia ai le maualuga o tau fa'atatau ((6.39) 1.22 – 7.15 (7.52) × (8.51) 8.94 – 6.03 (6.35) µm; Q = (7.01) 7.66 – .1.11) ;N = 1.16; Me = 1.26 × 1.35 µm; Qe = 30) ma ((8.01) 6.66 – 1.20 (7.27) × (7.57) 8.46 – 8.74 (5.89) µm; Q = (6.04 – 6.54) µm; ;N = 6.87; Me = 1.18 × 1.21 µm; Qe = 1.32)

Russula mumu-samasama-mutia (Russula fulvograminea) ata ma faʻamatalaga

Dermatocystidia cylindrical e pei o le kalapu, 4-9 µm i le vaega lautele, 0-2 septate, a itiiti ifo o sina vaega efuefu i le sulfovaniline.

Russula mumu-samasama-mutia (Russula fulvograminea) ata ma faʻamatalaga

Pileipellis pe a uma ona pisia i le carbolfuchsin ma fufulu ile 5% hydrochloric acid e taofi lelei ai le vali. E leai ni hyphae muamua (o lo'o i ai ni teuteuga e tete'e i le acid).

O se ituaiga i matu o lo'o iai le mycorrhiza ma le birch, e tusa ai ma le [1], [2] e sili ona fiafia i eleele mauoa e susu. O mea autu na maua e tusa ai ma [1] sa i Finelani ma Nouei. Ae ui i lea, o aʻu mea na maua (o le tuaoi o Kirzhachsky ma Kolchuginsky itumalo o le itulagi o Vladimir) e le gata i luga o eleele calcareous, o le calcareousness e le manino ona o le fatafata o se auala palapala e faia i le "sioma" iliili, ae faapena foi i totonu o se spruce-birch-aspen vaomatua ma lapisi mauoa i luga o eleele le mautonu, faʻapea foʻi i le pito, ma loloto i totonu o le vaomatua, lea e matua leai lava ni limestones ma latalata. O lenei russula e amata ona tupu (i loʻu eria, vaʻai i luga) ia Iulai, ma o se tasi o russula muamua e fua mai se fua, pe a uma Russula cyanoxantha pe faʻatasi ai. Ae i le tautoulu ou te lei mauaina lava, ma i [2] ua faailogaina o se ituaiga o taumafanafana.

Russula font-faase'e - o loʻo i ai se microscopy vavalalata ma tufatufa, faʻapea foʻi le mycorrhizal ma le birch, ae leai ni lanu lanumeamata olive o le pulou.

Russula cremeoavellanea - o loʻo i ai se averesi o lanu mama o le pulou, e ui o nisi taimi e sili atu le lanu meamata, ma o lona vae atonu e iai ni lanu piniki-mumu, e ui lava e le masani. O ona eseesega autu o le paʻu paʻu o papatusi i pulou matutua, faʻapea foʻi ma microscopy - teuteuga e aunoa ma le faʻavaeina o se faʻailoga o se faʻasologa, ma i le pileipellis o loʻo i ai le hyphae laʻititi.

Russula violaceoincarnata - faʻapea foʻi le "birch" russula ma se tufatufa tutusa. E 'ese'ese i ipu pa'epa'e, ma, e tusa ai, o le pa'u o le spore (IIIc), fa'apea fo'i ma le spores o lo'o iai ni teuteuga mafiafia o mata.

Russula curtipes – e tupu a'e i nofoaga fa'apenei, ae fa'atapula'a i le spruce, o russula ia e sili atu ona manifinifi ma pa'epa'e fa'atasi ai ma le pito o le pulou ivi, ma lapopo'a spores.

Russula integriformis - faʻatapulaʻaina foʻi i le spruce, ae maua i nofoaga lava e tasi, o lanu lanumeamata e le o se uiga o ia, o ona spores e laʻititi ma teuteu i ni tui laiti, e tele lava ina vavae ese.

Russula romellii - o lenei russula e mafai ona taʻua e tutusa, tuʻuina atu le lanu tutusa ma le masani, ae e tupu aʻe ma oak ma beech, ma e oʻo mai i le taimi nei e le o aʻu poʻo e tusa ai ma faʻamaumauga tusitusia ua fesoʻotaʻi nofoaga ma R.fulvograminea. O uiga iloga, fa'aopoopo i le nofoaga, e aofia ai le tele o spores reticulate ma dermatocystids, lea e matua vaivai lava le tali atu i le sulfvanillin.

Tuua se tali