Shingles: o le a le mea?

Shingles: o le a le mea?

Le nofoaga e faʻaalia e Rashes tiga ile neura po'o le neura ganglion. O nei pa e tupu ona o le toe faʻafouina o le virusu lea e mafua ai le tanesusu, ole virus varicella zoster (VVZ). E masani ona a'afia ai le ma'ila alatoto or mata, ae e mafai ona aafia vaega uma o le tino.

O isi taimi o le tiga mafua mai i le shingles e tumau pea mo ni masina po o ni tausaga pe a uma ona malolo le ma'i: ua ta'ua lenei tiga neuralgia po'o le tiga pe a uma le ma'i.

Mafuaaga

Mulimuli i siama, toetoe lava o fa'ama'i uma e fa'aumatia se'i vagana ai ni nai mea. Latou te tumau i le moe i le nerve ganglia mo ni nai tausaga. Faatasi ai ma le matua poʻo le mafuaʻaga o maʻi, o le tino puipuia e ono le mafai ona pulea virusu, lea e mafai ona toe faʻagaoioia. A tali inflammatory ona to'a ai lea i ganglia ma neura, ma fa'aalia ai ni vesikeli ua fa'apipi'i i fuifui i luga o le pa'u.

Atonu o lena tagata matutua ua uma ona pisia oe na fesootai ma tamaiti e maua i le tanesusu e aoga mai a puipuia fa'ateleina fa'asaga i shingles. E talitonu saienitisi o le faʻaalia lona lua i le siama e faʻaosofia ai le puipuiga o le tino ma fesoasoani e taofia ai le siama.

O ai e aʻafia?

E tusa ma le 90% o tagata matutua i le lalolagi atoa na maua i le tanesusu. O lea la, o i latou o lo'o feavea'ia le virusi o le varicella zoster. E tusa ma le 20% oi latou o le a maua i le shingles io latou olaga.

talutalu

A le togafitia, manu'a o le nofoaga tumau ile averesi ole 3 vaiaso. O le tele o taimi, e na'o le tasi le osofa'iga o shingles e tupu. Peita'i, e mafai ona toe fa'aola le virusi i le tele o taimi. O le mea lea e tupu i le tulaga o le tusa ma le 1% o i latou ua afaina.

Mafai faigata

O nisi taimi e tumau pea le tiga pe a uma ona fa'amalolo manu'a o le pa'u: o le neuralgia post-shingles (poʻo le neuralgia postherpetic). O lenei tiga e faʻatusatusa i le sciatica. O tagata o loʻo mafatia i ai fai mai latou te oʻo moni i "le eletise". O le vevela, o le malulu, o le faʻafefe faigofie o se ofu i luga o le paʻu poʻo le agi o le matagi e mafai ona le mafai ona tatalia. O le tiga e mafai ona tumau mo vaiaso poʻo masina. O nisi taimi e le uma lava.

Matou te taumafai i le tele e mafai ai e aloese mai lenei tulaga, lea e mafai ona avea ma puna tele o mafatiaga faaletino ma le mafaufau : O tiga ole neuralgic e mafai ona tumau, malosi ma faigata ona togafitia lelei. Aveina vailaau antiviral mai le amataga o shingles o le a fesoasoani e puipuia ai (silasila i le vaega o Togafitiga Faafomai).

Ole a'afiaga ole post-herpes zoster neuralgia e fa'ateleina iletausaga. O le mea lea, e tusa ai ma se suʻesuʻega na faia i Iceland i le 421 tagata, 9% o tagata matutua 60 ma luga atu na o'o i le tiga i le 3 masina talu ona mae'a le osofa'iga muamua o shingles, fa'atusatusa i le 18% o tagata e 70 tausaga ma luga atu.12.

O le neuralgia post-shingles e manatu e mafua ona o le faaleagaina o alava neura, lea e amata ai ona auina atu ni feʻau tiga i le faiʻai i se auala le mautonu (silasila i le ata).

Isi ituaiga o faʻafitauli e mafai ona tupu, ae e seasea: fa'afitauli mata (e o'o i le tauaso), pipili mata, maningitis e le fa'ama'i po'o le encephalitis.

Contagion

Le nofoaga e le sosolo mai lea tagata i lea tagata. Ae ui i lea, o le vai i totonu o le vesikeli mumu o lena fa'atupu i le taimi o osofa'iga shingles o lo'o i ai le tele o vaega o le siama o le tanesusu. O le mea lea o le vai lea pipisi tele : O se tagata e pa'i i ai e mafai ona maua i le tanesusu pe afai e le'i maua lava. Ina ia ulu atu i totonu o le tino, e tatau ona o'o mai le siama i se mucous membrane. E mafai ona a'afia ai se tasi e milimili o latou mata, gutu po'o isu, mo se fa'ata'ita'iga, i se lima ua pisia.

Le fufulu lima fesoasoani e taofia le feaveaiina o le siama. E fautuaina fo'i e 'alofia le fa'afeso'ota'i fa'aletino pe a tafe mai le vai mai vesicle. Tagata e le'i maua i le tanesusu ma o latou fa'ama'i e ono maua taunuuga matuia e tatau ona matua faaeteete: o le tulaga lea, mo se faataitaiga, o fafine maitaga (o le faʻamaʻi e mafai ona lamatia mo le fetus), tagata e vaivaiga vaivai faʻavaivaia ma pepe fou.

Tuua se tali