Vitamini D i Fa'aopoopoga: Fesoasoani pe Fa'aleagaina Oe?

Brian Walsh

Toeitiiti lava o tagata tomai uma e fautuaina. Ma e talia e tagata uma. Ae o le ā e tupu pe a tatou faaaogāina? Ae fa'afefea pe a le fesoasoani a tatou vaitamini D ia i tatou?

Aisea tatou te le maua ai vitamini?

O suʻesuʻega i nai tausaga ua tuanaʻi ua faʻaalia ai o se pasene tele o le faitau aofaʻi o le lalolagi e maualalo i vitamini D. Ae ui i lea, o le tali i le fesili o mafuaʻaga o lenei mea e foliga ese.

E masani ona siaki e le au tausi soifua maloloina le maualuga ole vaitamini D ma matau e maualalo. Ona latou faatonuina lea o mea faaopoopo. E toe foʻi mai le tagata maʻi i ni nai masina mulimuli ane ma o loʻo maualalo le maualuga o le vitamini D. Ona faatele lea e le fomaʻi mea faaopoopo. I le sefulu tausaga ua tuanaʻi, ua avea le vaitamini D o se mea o se faʻaopoopoga faʻavavega, sili atu suʻesuʻega nai lo se isi lava vaitamini i le 21st seneturi.

E fiaselau suʻesuʻega faʻasaienisi ua faʻaalia ai e mafai e le vaitamini D ona fesoasoani e puipuia faʻamaʻi e afua mai i le osteoporosis ma faʻamaʻi autoimmune i le maʻi fatu fatu ma le kanesa. E afaina ai le toe faʻaleleia o le tino, faʻapea foʻi ma a tatou kenera. O nisi ua faapea mai o le le lava o le vaitamini D e mafai ona oo atu ai i le puta. I le taimi nei, o faʻamaumauga o loʻo faʻaalia e 40-50% o tagata matutua soifua maloloina ma tamaiti e leai se vaitamini D.

O le mea moni, i nai tausaga ua tuanaʻi ua vaaia ai le faateteleina o rickets i le lalolagi aoao, ma o le lē lava o le vaitamini D e masani ona maua i tamaiti e lē lelei meaʻai—e oo lava i atunuu mauʻoa!

O le tala fiafia e iloa e foma'i soifua maloloina lenei su'esu'ega ma a'afiaga e feso'ota'i ma le maualalo o le vaitamini D. O le tele o fomaʻi e masani ona faʻatonuina le maualuga o tui o vitamini faaopoopo, 2000-10000 IU (Iunite Faʻavaomalo) i le aso, e oʻo atu i le 50 IU i le vaiaso, ma o nisi taimi e sili atu. .

Vitamin D e mautinoa lava e lagolagoina le soifua maloloina o tagata. Ae aisea tatou te le talanoa ai i mafuaaga autu e mafua ai ona paʻu i taimi uma le maualuga ole vitamini D? Ma o le a le saogalemu o le vitamini D maualuga umi taimi, e moni? O le a le vitamini D ma fa'afefea ona aoga?

O le faaupuga "vitamini D" e faasino i se vaega o gaʻo-soluble compound e avea o prehormones, hormone precursors, ma le malosi o le vaitamini D e taʻua o le calcitriol.

Faatasi ai ma ituaiga sili ona lauiloa o vitamini D o le vitamini D3 (cholecalciferol), e maua i iʻa, fuamoa fuamoa, ma sisi, ma faʻapipiʻiina i le paʻu o tagata ma manu. O le isi ituaiga masani, vitamini D2 (ergocalciferol), e fa'apipi'iina e sigi ma e masani ona fa'aaogaina e fa'amalosia ai mea'ai e pei o le susu. Matou te gaosia le vaitamini D i o matou paʻu pe a matou o i fafo i le la - aemaise lava, pe a faʻaalia o matou paʻu i le ultraviolet radiation. O lenei ituaiga muamua o le vaitamini D e taʻua o le 7-dehydrocholesterol ma e auina atu i le ate lea e liua ai i se isi, e sili atu le malosi o le vitamini D e taʻua o le 25-hydroxyvitamin D. O le ituaiga lea o le vaitamini e suʻeina e fomaʻi pe a suʻeina. mo se faaletonu.

A alu ese le vaitamini D mai le ate, e alu atu i fatugaʻo, lea e liua ai i se ituaiga malosi malosi o le vaitamini D e taʻua o le calcitriol, poʻo le 1,25 dihydroxyvitamin D. O lenei fomu e le o toe taʻua o se vaitamini, ae o se hormone steroid. (Atonu e te masani i isi hormones steroid e pei ole estrogen, testosterone, ma cortisol.)

Le matafaioi o le vitamini D i le tino

E pei ona taʻu mai e le igoa o le vaitamini D, o le calcitriol e fesoasoani i le faʻaaogaina o le calcium ma isi minerale i totonu o tatou tino. O le Calcitriol e faʻateleina ai le faʻaogaina o le calcium mai meaʻai i totonu o la tatou meaʻai.

Afai tatou te manaʻomia le tele o le calcium, e mafai e o tatou fatugaʻo ona gaosia le tele o le vaitamini D, lea e siitia ai le maualuga o le calcium e ala i le faʻateleina o le aofaʻi tatou te mitiia mai a tatou meaʻai.

Se'ia o'o mai talu ai nei, e na'o ni nai totoga filifilia i totonu oo tatou tino na manatu e maua ai vaitamini D, e ta'ua o varistors. Ae ui i lea, o suʻesuʻega talu ai nei o loʻo faʻaalia ai e toetoe lava o sela uma i totonu o le tino o loʻo i ai vailaʻau D, e faʻaalia ai se matafaioi sili atu ona taua mo lenei vaitamini nai lo le mea na tatou mafaufau i ai muamua.

O lenei faʻamatalaga fou na fesoasoani ia i matou e iloa ai o le vaitamini D e aʻafia ai foi le puipuiga o le tino ma fesoasoani i le eseesega o sela, tulafono faatonutonu o le toto, faʻauluina o le inisalini, ma isi mea.

E toe aumai ai i tatou i la tatou fesili muamua: o le a le uiga o le faaletonu o le vaitamini D? E foliga mai o se faʻailoga lea - i se uiga lautele - atonu o loʻo i ai se mea ua faʻaletonu i a tatou gaioiga faʻaletino.

Ole Vaitamini D Felafolafoaiga

25-hydroxyvitamin D, o se ituaiga o vaitamini D, e masani ona gaosia e le ate ma e masani ona taliaina e avea ma faʻailoga sili ona faʻatuatuaina mo le suʻesuʻeina o vaitamini D maualuga. Ae ui i lea, e le mafai e saienitisi ona malilie i se tulaga sili ona lelei mo vitamini D maualuga.

O le le lava o le vaitamini D ua iloa e mafua ai le faaletonu o ponaivi e pei ole rickets ma le osteomalacia pe a o'o i lalo ole 25 ng/mL le toto. O nisi tagata suʻesuʻe e talitonu o le maualuga sili atu ona lelei o loʻo i le va o le 50 - 80 ng / mL. Ae leai se autasi i lenei mataupu.

I le 2010, na faʻatulagaina e le National Institutes of Health (USA) le faʻaogaina o meaʻai fautuaina mo vitamini D i le 600 IU i aso taʻitasi mo pepe, tamaiti, ma tagata matutua e oʻo atu i le 70 tausaga. E sili atu lenei nai lo le fautuaga muamua o le 200 IU i le aso. E ui o lenei faʻaopoopoga e foliga mai e taua tele, o nisi tagata e finau e le lava le tele e maua ai ni faʻalavelave faʻalesoifua maloloina.

Aso la… pe leai?

E tusa ai ma le National Institutes of Health, e faigofie ona tatou ausia manaʻoga o tatou tino mo vitamini D i le na o le lava o le susulu o le la. Afai e 30% o tatou pa'u o lo'o fa'aalia (e leai ni lavalava po'o se puipui o le la) a'o i ai i le la mo le lima i le tolusefulu minute i le va o le 10 i le taeao ma le 3 i le afiafi faatolu i le vaiaso, ua lava lena.

Ae a fua i le numera o tagata o loʻo mafatia i le maualalo o le vaitamini D - e oʻo lava ile latitudes - e tatau ona e mafaufau pe saʻo lenei fautuaga. Mo i tatou o loʻo nonofo i matu o le 49th parallel, seʻi o tatou faʻapea o le a tatou le faʻaalia le 30% o tatou paʻu e le puipuia i le la i le tele o taimi i le taumalulu.

Afai e maualalo lau maualuga, e tatau ona e inuina mea faaopoopo?

E manino lava o le vaitamini D e tele ni sao taua i le tino ma o le le lava o le vaitamini D e mafai ona afaina ai oe. O nisi suʻesuʻega o loʻo faʻaalia ai o le maualalo o le vitamini D, o le maualuga foi lea o le lamatiaga o mafuaʻaga uma o le oti.

I le isi itu, o suʻesuʻega o loʻo faʻaalia ai foi o le lamatiaga o le aofaʻi o le oti e tupu aʻe i le taimi lava e sili atu ai le maualuga o le vitamini D i le 40 ng/mL. Ma, i se tulaga lautele, tatou te le o iai ni faʻamaoniga faʻasaienisi faʻamaonia i luga o le saogalemu umi o doses maualuga o vitamini D. Masalo ae tatou te leʻi foloina le tele o fualaau, e tatau ona tatou iloilo pe o tatou faia. A uma mea uma, o le faasaienisi faafomai e masani ona sese.

Ina ia maua se malamalamaga sili atu i le mataupu, seʻi o tatou vaʻavaʻai i nisi o sootaga taua i le va o vitamini D ma isi meaʻai autu.

Vitamini D ma le calcium

O se tasi o aʻafiaga e ono aʻafia ai le tele o vaitamini D o le atinaʻeina o le hypercalcemia, poʻo le maualuga o le calcium i totonu o le toto. Vitamin D e tapeina ai isumu. Rodenticide ose fua oona ole vaitamini D—ua lava e fasiotia ai se manu. Ae ui i lea, o le hypercalcemia e seasea aliali mai e aunoa ma le tele o tui ole vaitamini D, mo le tino o le tagata o le a i ai i se mea i le va o le 30,000-40,000 IU i aso taitasi. O le tele o tagata e inu vitamini D supplements e le tele naua.

Ae ui i lea, e le faapea o le fua e ave e saogalemu. O le maualuga o le calcium i totonu o le tino e matua fa'atulafonoina ma e le o taimi uma e fa'aalia ai fa'aletonu ile su'ega ole toto. Ae e mafai ona latou faʻaalia i isi auala. O se tasi o taunuuga e mafai ona avea ma hypercalciuria, lea e taʻua o maʻa fatugao calcium.

O le Hypercalciuria e tupu pe a taumafai le tino e aveese le sili atu o le calcium ma alu ese e ala i fatugaʻo. E faavae i luga o nei suʻesuʻega, o nisi tagata suʻesuʻe e talitonu o le maualuga o le vaitamini D faaopoopo e mafai ona taʻitaʻia ai maʻa fatugaʻo.

O le mea moni, o se suʻesuʻega se tasi na maua ai o tagata tausi maʻi na ave le 5000 IU o le vaitamini D i aso uma mo le ono masina na faʻaalia ai le faateleina o le calcium urinary ratio, creatinine. O lo'o fa'apea o le sili atu o le calcium na alu ese i le mimi, masalo ona o le tele o le calcium i totonu o latou tino.

I le isi itu, o se isi suʻesuʻega talu ai nei na maua ai i latou o loʻo iai le maualuga o le vaitamini D mai le 20 i le 100 ng / mL, e leai se eseesega i le tupu mai o maʻa fatugaʻo. O lea la, e le o manino le faaiuga. Ae o ma'a fatuga'o e le na'o le pau lea o le lamatiaga o le tele o le calcium.

Afai e le mafai e le tino ona faʻatonutonu le maualuga o le calcium, e mafai e le minerale ona teuina i totonu ole tino vaivai, e aofia ai alātoto. Ma, o le mea e leaga ai, o nisi suʻesuʻega e taʻu mai ai o se mea moni lenei pe a maualuga tele le maualuga o le vitamini D.

E tolu suʻesuʻega faʻapitoa na faʻaalia ai le faʻateleina o le gaʻo gaʻo i manu e fafagaina vitamini D supplements. Ma o isi suʻesuʻega o loʻo faʻaalia ai o le maualuga o vitamini D e mafai foi ona faʻaleagaina ai le cardiovascular system o le tagata.

E te iloa o le maualuga o tui ole vaitamini D e mafai ona fa'atuputeleina ai le aofa'i o le calcium i totonu ole tino vaivai (e pei o alatoto), o lea e tatau ai ona e fa'atauaina mea fa'aopoopo.

Aemaise ona tuʻuina atu le faʻateleina o faʻamaʻi cardiovascular i totonu o lo tatou sosaiete. O lea la, atonu ua e sauni e togi lau vaitamini D i le lapisi. Ae tatou te leʻi faia lena mea, toe, tatou te manaʻomia moni lava ona tatou mafaufau pe aisea e foliga mai e le lava a tatou vaitamini D maualuga tatou te taumafai e ave faʻaopoopoga. Manatua o le vaitamini D ma le calcium e ola faʻatasi i se paleni maʻaleʻale.

Atonu la e maualalo le maualuga o le vitamini D ona o le tele o le calcium? Ma e taofiofia e le tino le gaosiga o le vitamini D ma le liua e faʻaitiitia ai le faʻaopoopoga o le calcium. Aisea e ono maualuga tele ai le maualuga o le calcium? O mea e mafai e aofia ai le magnesium deficiency, protein deficiency, ate le lelei, ma isi mea. Sei o tatou vaavaai i nisi o fegalegaleaiga e mafai.

Vitamini D ma le Vitamin K

O le igoa vitamini K e sau mai le upu Siamani koagulation. O le Coagulation e fa'atatau i le fa'agasologa o le fa'atupuina o le toto. E tatau ona fa'ailoa atu ia te oe o le vaitamini K e iai sona sao taua i le fa'atupuina o le toto. I se faaupuga faigofie, o le vaitamini K e mafai ai e le tino ona faʻaaogaina le calcium e faʻatino ai lana galuega faʻafefe. Afai e le lava le vaitamini K, e le mafai e le tino ona faʻaogaina le calcium e fai ai se faʻamalo.

I le faaopoopo atu i le auai i le faagasologa o le toto, o le vitamini K e fesoasoani foi e fausia ma faatumauina o tatou ponaivi ma nifo. E faia lenei mea e ala i le faʻagaoioia o se polotini patino e taʻua o le osteocalcin, lea e fesoasoani i le tino e faʻaaoga ai le calcium.

I se isi faaupuga, o le tuufaatasiga o le calcium ma le vaitamini K e fesoasoani i le tino e faʻaaoga lelei le calcium. Ma afai tatou te le lava i le vaitamini K, e mafai ona faaputuputu le calcium i totonu o tatou aano vaivai.

O tagata e maualalo le maualuga o le vitamini K e mafatia i le atherosclerosis, o le faʻamaʻaina o alatoto. Ma oi latou e taumafaina le tele o vaitamini K (aemaise lava le vitamini K2) e itiiti le faʻalavelave i le faʻamaʻaina o alatoto.

O le mea moni, o se suʻesuʻega i isumu ua faʻaalia ai o le vitamini K2 (ae le o le K1) faʻaopoopoga e le gata e taofia ai le faʻamaʻiina o le toto, e mafai foi ona aveese le 30-50% o le calcium ua uma ona nofo i totonu o alatoto. Ae paga lea, o lenei aafiaga faʻataulāitu e leʻi faʻataʻitaʻiina i tagata i le taimi nei. Ou te faʻamoemoe o lenei ua mafai ona e vaʻai i le siva faʻapitoa o loʻo tupu i totonu ia i tatou. Vitamini D e fa'ateleina le maualuga o le calcium i le tino. Vitamini K e fesoasoani i le tino e faʻaaoga le calcium. Afai la tatou te inuina ni tui tetele o le vaitamini D i le i ai o se vaitamini K deficiency, o taunuuga umi e mafai ona leaga.

Vitamini D ma le magnesium

O le magnesium o se minerale taua e aofia ai i luga o le 300 faiga eseese i totonu o le tino, e aofia ai le mafai ona ave i totonu ma faʻaoga le malosi. E fesoʻotaʻi foʻi le magnesium ma le gaosiga ma le faʻaaogaina o vitamini D. Aemaise lava, e mafai e le magnesium ona faʻaogaina le maaleale o tatou tino ile vaitamini D.

Ae o le mea e sili ona taua, e fesoasoani foi e faatumauina le paleni o le calcium. Le itiiti ifo ma le afa o le faitau aofaʻi e le faʻaaogaina le aofaʻi fautuaina o le magnesium. Atonu e mafua ona o le mea moni o le magnesium o loʻo i totonu o le eleele ua paʻu tele i le 50 tausaga talu ai, ua atili ai ona faigata ona faʻafetaui o tatou manaʻoga.

Talu ai ona o le magnesium e faʻaaogaina i le vitamini D metabolism, o nisi tagata suʻesuʻe e talitonu o le faʻaopoopoina i le tele o vaitamini D e mafai ona oʻo atu ai i le sili atu o le magnesium. O le mea e mataʻina ai, o se suʻesuʻega talu ai nei na faʻaalia ai se fesoʻotaʻiga malosi i le va o le magnesium ma le vaitamini D deficiency.

O lenei suʻesuʻega na maua ai o le ave o le magnesium ma vitamini D supplements na sili atu ona aoga i le faʻasaʻoina o le vitamini D le atoatoa nai lo le naʻo le vaitamini D. Na'o le fa'atuputeleina o lou taumafa o le magnesium, e mafai ona fa'aitiitia ai le fa'aletonu o le vaitamini D-e aunoa ma le 'aina o so'o se vaitamini D supplements. vaitamini D

Ae, i le faaopoopo atu i le fegalegaleaiga o le vitamini D ma le magnesium, o loʻo i ai sootaga o le magnesium ma le calcium. Ma i se auala, o nei minerale e lua e iai aʻafiaga faʻafeagai. Mo se faʻataʻitaʻiga, o le calcium e faʻamalosia ai maso faʻamalosi, ae o le magnesium e faʻamalosia ai le malolo maso. O le calcium e faʻateleina ai le gaioiga o platelet ma le faʻamalo toto, aʻo faʻalavelaveina e le magnesium.

E feteenai ma talitonuga masani, o tulaga taʻitasi o se tasi o nei minerale atonu e itiiti ifo le taua nai lo le paleni i le va o latou. O le tele o le calcium faatasi ai ma le le lava o le magnesium e mafai ona mafua ai faafitauli e pei o le faateleina o le teuina o le calcium i totonu o alatoto. I le taimi nei, e mafai e le magnesium ona puipuia le faʻamaʻi toto.

Ae o le a le mea e tupu pe a e maualalo le magnesium ma filifili e inu vaitamini D? E mafai ona tele ni a'afiaga leaga, e aofia ai—na e mateina—o le fa'aputu o le calcium i alatoto.

Vitamini D ma Vitamini A

I le faaopoopo atu i fegalegaleaiga agamalu ma le calcium ma le vitamini K, o le vitamini D e iai foi se sootaga ma vitamini A i totonu o tatou tino. O le faaupuga "vitamini" e faasino i se vaega o gaʻo-soluble compound e faʻaleleia ai le tuputupu aʻe ma le atinaʻe, toe gaosia, faʻaogaina o le tino puipuia, vaʻai, soifua maloloina o le paʻu, ma le faʻaalia o gene. Talu ai e mafai ona teuina vitamini e solu ga'o i totonu o le tino, e mafai ona o'o atu i tulaga oona.

Ma o le mea lea e manaia: e foliga mai e mafai e le vaitamini A ona puipuia a'afiaga o le vaitamini D, ma le isi itu. O lona uiga afai e te le lava i le vaitamini A, o le maualuga o tui ole vaitamini D e mafai ona mafua ai faafitauli.

I le taimi nei, o nisi suʻesuʻega o loʻo fautua mai o le faʻateleina o le vaitamini A e mafai ona faʻaitiitia ai le faʻaputuina o le calcium lea e foliga mai e faʻatasi ma maualuga vitamini D. E mafai foi ona puipuia mai le faʻamaʻi pipisi ona o le tele o vitamini D.

I le taimi nei, ua manino mai e tatau ona tatou faʻaeteete i fua maualuga o vitamini D. E oʻo atu i le 35% o le faitau aofaʻi o loʻo le lava i le vaitamini K. O se suʻesuʻega e tasi ua faʻaalia ai o mea faaopoopo vitamini D e mafai ona fesoasoani moni i le le lava o le vitamini K, gau o ponaivi, ma vaivai. fa'aliga o le tino.

Na fautuaina e le au suʻesuʻe le ave o vitamini A ma K i le taimi lava e tasi e pei o le vaitamini D e faʻaleleia ai le togafitiga o le vaitamini D ma faʻaitiitia ai ona aʻafiaga e le manaʻomia.

O le mea pito sili ona fa'apopoleina o nei mea o le a'afiaga o le tele o le vaitamini D ile fa'ama'i fatu fatu. O faʻamaʻi fatu fatu ua avea ma faʻamaʻi numera tasi i atunuu faʻapisinisi. E le tatau ona tatou faateteleina lenei faafitauli.

Ave le Vitamin D ma le Fa'aeteete

Matou te manatu e tele mea matou te iloa e uiga i le tino o le tagata, ae matou te le iloa ni mea se tele. Ma a oo mai i le physiology o le tagata ma le biochemistry, ma le matafaioi o meaʻai ma meaʻai taʻitasi e faia i totonu o tatou tino, tatou te iloa e itiiti ifo.

O le le lava o le vitamini D o se mea moni lava ma o se tulaga lamatia moni o le soifua maloloina, o lea e tatau ai ona tatou mautinoa tatou te lava le meaʻai taua.

I le taimi lava e tasi, e tatau foi ona tatou:

su'esu'e i a'afiaga umi e mafai ona maua o le maualuga o tui ole vaitamini D; mafaufau i le matafaioi a isi meaʻai autu e fegalegaleai ma vitamini D;

va'ava'ai pea mo mafua'aga o so'o se fa'ailoga ma fa'aletonu.

O le a le mea e tatau ona tatou faia?

1. Ia lava le vaitamini D, ae aua le tele.

Ave pe tusa ma le 1000 IU i le aso, ae le sili atu i le 2000 IU i le aso i masina o le taumalulu pe a le lava le susulu o le la. E saogalemu, aemaise lava pe a aofia ai isi meaʻai autu, e pei ole vitamini K, vitamini A, ma le magnesium. E mafai ona e mautinoa o loʻo e maua i latou e ala i le faʻaaogaina o se multivitamini.

Aloese mai le soona fai. E ui o loʻo manino mai o le fautuaga muamua a le 200 IU i le aso atonu e maualalo tele, aʻo faʻatali suʻesuʻega mautu i luga o faʻamanuiaga umi o tui maualuga o vitamini D, faʻaeteete i le faʻaaogaina tele.

Ioe, e le o se faiga atoatoa, aemaise lava i masina o le taumalulu. Ae o le la o le auala sili lea mo o tatou tino e maua ai le vaitamini D.

2. Lagolago Vitamin D

Ia nofouta o isi mea'ai e fegalegaleai ma le vaitamini D. 'A'ai i mea'ai eseese e itiiti le gaosiga e maua ai le magnesium, vaitamini A, ma le vaitamini K.

'A'ai meamata ma mea'ai fa'afefete. Kale, spinach, ma chard o puna lelei ia o vaitamini K1. Latou te mauoa foi i le magnesium. Sauerkraut ma sisi fa'afefete o puna lelei ia ole vaitamini K2.

'Ai fualaau 'aina felanulanua'i ma fualaau faisua. O le carotenoid, o se ituaiga o vaitamini A, e maua i fualaau 'aina felanulanua'i ma fualaau faisua. O le pata, susu, ma sisi o puna lelei foi ia o le malosi o le vitamini A.

Fa'atumauina lelei laula'au o le intestinal. Vitamini K ua liua i totonu o le gastrointestinal tract. 'A'ai mea'ai fa'afefete, fa'aaoga mea fa'aopoopo probiotic, 'alo'ese mai fa'ama'i se'i vagana ua matua mana'omia (se su'esu'ega na maua ai o vaila'au fa'ama'i lautele e mafai ona fa'aitiitia le gaosiga o le vitamini K i le 75%).

Talanoa uma vaila'au ma fa'aopoopoga e te ave fa'atasi ma lau foma'i po'o le foma'i. O le tele o vailaʻau, e pei o corticosteroids, prednisone, orlistat, statins, thiazide diuretics, e mafai ona faʻalavelaveina le paleni maaleale o vitamini ma minerale i le tino. Ia mautinoa e te iloa uma aʻafiaga ma fegalegaleaiga o vailaʻau ma mea faaopoopo "soifua maloloina" o loʻo e inuina.  

 

Tuua se tali