Fa'aeteete i le suka!

O suka faʻanatura o se vaega tele o mea e manaʻomia i meaʻai a le tagata. I le leai o se suka i le taumafataga, o le hypoglycemia e tupu pe a uma le 2-2,5 vaiaso. Ae i totonu o suka uma (e masani lava o suka masani fructose ma kulukose), o le faʻaaogaina o le sucrose e le taliaina. Sucrose (suka e maua mai fa'aartificially) ose immunosuppressant aoga. A tu'uina atu i se taifau soifua maloloina, tusa lava pe la'ititi pe a uma le 2-3 itula, e mafua ai le festering o mata ma taliga. E sili atu ona tetee le tagata i le inuina o le sucrose, ma o taunuuga e sili atu ona tuai. (E leʻi matauina lenei mea i le tuuina atu o le ava malosi ma le tapaa.) Ia Me 13, 1920, i se konafesi a fomai nifo i Manchester, na muai faaigoaina ai le sucrose o le mafuaaga autu o faamai nifo. Mulimuli ane, na aliaʻe mai ai isi aʻafiaga leaga e tele. 1. Fesoasoani e faʻaitiitia le faʻamaʻi (immunosuppressant aoga). 2. E mafai ona mafua ai le faaletonu o le metabolism minerale. 3. E mafai ona taʻitaʻia ai le itaitagofie, fiafia, faʻaletonu le mafaufau, manaʻoga o tamaiti. 4. Faʻaitiitia le gaioiga galue a enzymes. 5. Fesoasoani e fa'aitiitia le tete'e atu i fa'ama'i siama. 6. E ono afaina ai fatuga'o. 7. Faʻaitiitia le maualuga o lipoproteins maualuga. 8. E taʻitaʻia ai le le lava o le elemene chromium. 9. Fesoasoani i le tupu mai o le kanesa o le susu, ovaries, intestinas, prostate, rectum. 10 Fa'ateleina le kulukose ma le inisalini. 11 Fa'atupuina le le lava o le 'apamemea. 12 Faʻasalaina le mitiia o le calcium ma le magnesium. 13 Faaleagaina le vaai. 14 Faʻateleina le faʻaogaina o le neurotransmitter serotonin. 15 E ono mafua ai le hypoglycemia (maualalo le kulukose). 16 Fesoasoani i le fa'ateleina o le ga'o o mea'ai eli. 17 E mafai ona faateleina le maualuga o le adrenaline i tamaiti. 18 Fa'atupuina le fa'a'a'ai o mea'ai. 19 Faatelevaveina le amataga o suiga e faatatau i le matua. 20 E saosaolaumea i le tuputupu aʻe o le ʻava malosi. 21 Mafua ai le pala. 22 Faʻateleina le puta. 23 Fa'ateleina le tulaga lamatia o le atia'e o le ulcerative colitis. 24 E o'o atu ai i le fa'atuputeleina o le ma'i papala o le manava ma le duodenum. 25 E ono oo atu ai i le gugu. 26 E fa'aosoina ai osofa'iga o le ma'i sela. 27 Fa'ateleina le tupu mai o fa'ama'i fa'ama'i. 28 E mafai ona tupu ai maa i totonu o le gallbladder. 29 Fa'ateleina le tulaga lamatia o fa'ama'i fatu fatu. 30 Fa'aosofia ai le fa'ateteleina o le appendicitis tumau. 31 Fa'aleleia le fa'aalia o le ma'i toto. 32 Fa'ateleina le fa'atupuina o veins varicose. 33 E ono o'o atu ai i le fa'atupula'ia o le kulukose ma le inisalini i fafine o lo'o fa'aaogaina fualaau fa'anatinati. 34 E saofagā i le tupu mai o le fa'ama'i fa'ailo. 35 Fa'ateleina le tulaga lamatia o le atia'e o le osteoporosis. 36 Fa'ateleina le ga'o. 37 E mafai ona fa'aleagaina le lagona ole inisalini. 38 Ta'ita'i atu i le fa'aitiitia o le fa'apalepale o le kulukose. 39 E mafai ona faaitiitia le gaosiga o le homone tuputupu ae. 40 E mafai ona faateleina le maualuga o le cholesterol. 41 Faʻateleina le faʻateleina o le mamafa o le systolic. 42 E mafua ai le tautulemoe o tamaiti. 43 E ono mafua ai le tele sclerosis. 44 Mafua ai le tiga o le ulu. 45 Fa'asalaina le mitiia o polotini. 46 Mafua ai ni mea'ai allergies. 47 Uunaia le tuputupu a'e o le ma'i suka. 48 I fafine ma'itaga, e mafai ona mafua ai le toxicosis. 49 Mafua ai le eczema i tamaiti. 50 Fa'ailo i le atina'eina o fa'ama'i fatu fatu. 51 E mafai ona fa'alavelaveina le fausaga o DNA. 52 Fa'atupuina le solia o le fausaga o polotini. 53 E ala i le suia o le fausaga o le collagen, e saosaolaumea i le vave aliali mai o maanuminumi. 54 Fa'ailo i le fa'atupuina o mata'i. 55 E ono mafua ai le faaleagaina o alatoto. 56 E taʻitaʻia ai le faʻaalia o faʻamaʻi saoloto. 57 E fa'aosoina ai le tupu a'e o le atherosclerosis. 58 Fesoasoani i le tupu mai o le emphysema. E le mafai e le tino o mammals (ma tagata) ona iloa le sucrose, o le mea lea, i le i ai o le vai, na te faʻaumatia muamua lona mole ma enzymes (faʻalenatura faʻaoso) i suka faʻanatura kulukose ma fructose (isomers e tutusa le tuufaatasiga o le C6H12O6, ae eseese i le fausaga. ): С12H22O11 + H20 (+ enzyme ) = C6H12O6 (kulukose) + C6H12O6 (fructose). I le taimi o le faʻaleagaina o le sucrose, o le mea tonu lava ia free radicals ("molecular ions") o loʻo fausia tele, lea e poloka malosi ai le gaioiga o antibodies e puipuia ai le tino mai faʻamaʻi. Ma ua toetoe lava a leai se puipuiga o le tino. Naʻo le 1950s na faʻavaeina ai le tele o gaosiga o suka i totonu o le USSR, lea na avea ai ma se tasi o oloa sili ona taugofie o loʻo maua i taumafa i aso uma a le faitau aofaʻi atoa, e aofia ai ma tagata matitiva. I lalo o le osofaʻiga a se tagata tauva faʻapisinisi, o le gaosiga o meli ma suamalie suamalie suamalie i totonu o le atunuʻu ua matua faʻaititia, o latou tau ua siitia. O le meli ma fualaau suamalie suamalie i luga o laulau a tagata Rusia ua liliu mai le punavai autu o suka masani i aso taitasi (fructose ma le kulukose) i se mea e le masani ai ma taugata "mea suamalie mo le faʻafefe". Aʻo faʻateleina le gaosiga o le sucrose, o le soifua maloloina o le faitau aofaʻi (ma le tulaga o nifo) na amata ona faʻavavevave ona faʻaleagaina, ma faʻaleagaina ma sili atu ona leaga mo augatupulaga mulimuli ane o le "suka suamalie suamalie". O le a le ituaiga soifua maloloina e mafai ona faʻamoemoeina i tagata pe a 'ai e o latou tina le sucrose e aunoa ma se faʻatapulaʻaina i le taimi o le maitaga ma le lactation, ma o ai latou na fafagaina sucrose mai le tausaga muamua o le olaga?! O le aʻafiaga leaga o le sucrose i le soifua maloloina ua lauiloa mo se taimi umi, o le mea lea, i le USSR i le amataga o le 1950 ma le 60s, na fausia ai se polokalame e le aofia ai le sucrose mai le taumafataga a tagata Soviet ma faʻaaogaina mo naʻo le faʻaogaina atili. i le fructose ma le kulukose, lea sa tatau ona faatau atu i faleoloa. O le mea e leaga ai, o lenei polokalame, e pei o le tele o isi, na na o se vaega na faʻatinoina - e fafaga ai le vaega a le Soviet party ma o latou aiga. Ole taimi nei ua fa'atuina e le alamanuia taumafa le tele o gaosiga ole fructose, lea e fa'atau atu i faleoloa. Ole numera tele o mea faʻafefete eseese ua gaosia nei ile fructose - jams, marmalades, keke, kuki, sukalati, suamalie, ma isi. O nei oloa e tatau ona tuʻuina atu ma le faʻamatalaga "Kuka i luga ole fructose." Sui sucrose leaga i au ipu suka i le fructose maloloina ma suamalie.

Tuua se tali